Ajas muutuvat valgusreostust ei saa vältida
Avalikkuse arusaam valgusreostusest muutub ajaga kaasas.
Vanasti, kui mobiiltelefone polnud, ütlesid kõik alati, et teleka vaatamine teeb silmadele haiget, aga nüüd on just mobiiltelefon see, mis silmadele haiget teeb. Me ei saa öelda, et me enam telekat ei vaata ega mobiiltelefone ei kasuta. Paljud asjad ja nähtused on ühiskonna arengu teatud etappi vältimatud tagajärjed.
Peab tunnistama, et kuigi me iga päev valgusreostuse kaotamise nimel karjume, teame ka, et see on tegelikult ebareaalne. Sest öine valgustus on trendikas ja üldise trendi kohaselt on paljud valgustustööd ebarahuldavad ja vältimatud.
Tohutud muutused toimuvad hoonetes, keskkonnas või isiklikus ümbruses. Ühelt poolt ei saa me eitada nende muutuste mugavust meie elus ega vältida nende negatiivset mõju meie elule.
Me ei saa lihtsalt öelda, et sellel on puudusi, seega me ei kasuta seda enam. Mida me saame teha, on see, kuidas seda parandada. Seega on probleemi lahendamiseks vaja vähendada valgusreostust või isegi vältida valgusreostuse tekitatud kahju ümbritsevale keskkonnale.
Valgusreostuse hindamisstandard peaks ajaga kaasas käima
Valgustustehnoloogia innovatsiooniga peaksid ka hindamisstandardid ajaga kaasas käima.
Esiteks tuleks valgusreostuse hindamiseks kasutada isiklike sensoorsete standardite asemel erinevaid standardeid. Pimestamise ja valgusreostuse jaoks on CIE-l (Commission Internationale del´Eclairage, Rahvusvaheline Valgustuskomisjon) standard, mille arvutavad eksperdid rea arvutuste põhjal.
Kuid standard ei tähenda absoluutset täpsust.
Standardid peavad ajaga kaasas käima ning neid tuleb hinnata erinevate asjaolude, sealhulgas inimsilma kohanemise põhjal, ning praeguse, mitte varasema keskkonna põhjal.
Tegelikult peaksite disainerina disainiprotsessis minimeerima pimestamist ja valgusreostust. Paljudel tänapäeva tehnoloogiatel on sellised tingimused. Olgu tegemist optilise süsteemi disaini või kogu disainikontseptsiooni toimivusega, selle vähendamiseks on palju võimalusi. Valgusreostus on olnud palju edukaid juhtumeid ja katseid, mida saab kasutada viitamiseks ja võrdluseks, sealhulgas mõned koostööprojektid paljude kodumaiste ja välismaiste disainiagentuuride vahel, mis on võitnud ka rahvusvahelisi auhindu.
Sellise pimestamise lahendamisel on samuti väga häid ja loomingulisi katseid, sealhulgas kahesageduslik kontseptsioon, palja silmaga 3D, filtreerimine ja peegeldus optilistes materjalides – kõik need tehnilised aspektid on nüüd lahendatavad. Seetõttu peaksid valgustusdisainerid minema välja, kuulama lähemalt, vaatama, hindama asja või teose kvaliteeti, eemaldatavaid värviprille ja taastama selle, mis see on.
Lühidalt öeldes ei saa valgusreostust vältida, kuid seda saab vähendada. Igal ajastul on valgusreostuse hindamiseks erinevad kriteeriumid, kuid on kindel, et olenemata ajastust on avalikkuse jaoks vaja suurendada üldist valgustusteadlikkust. Disainerid peavad maha rahunema ja looma valgustuslahendusi, mis on lojaalsed keskkonnale ja tervisele.
Paljusid trende me muuta ei saa, aga me saame neid kohandada ja paremaks muuta.
See on MIT-is, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudil on labor nimega Perceived City.
Laboris loodavad nad integreerida andmeid kogu linna andmete kogumise, väljendamise ja visualiseerimise teel. See iseenesest nõuab kandjatena palju meediahooneid või meediainstallatsioone. Samal ajal tehakse ka ideoloogilisi uuringuid sotsiaalse avaliku diskursuse õiguste, demokraatia edendamise ja rea ideoloogiliste murede kohta, mis kõik viitavad mitmetele põhiküsimustele, nagu eluideoloogia ja koha loomine tuleviku nutikas linnas. See on uues keskkonnas ja ka inimkonna põhiprobleem. See on rahvusvaheline trend. See trend on uues keskkonnas, tänapäeva meediaajastul, digiajastul ja suurandmete ajastul, kus lugematu arv seeni tärkab või tõuseb pidevalt nagu keedetud vesi. Sellises olukorras, kus tekivad mullitavad uued tehnoloogiad, muutuvad sotsiaalne areng ja sotsiaalsed muutused iga päevaga. See on kaugelt ületanud viimase paarisaja aasta ja isegi tuhandete aastate muutused. Selles kontekstis, kuidas peaksime meie disaineritena, arhitektuurilise ruumi, linnaruumi ja avaliku ruumi loomise peamise jõuna, looma koha vaimu, kuidas edendada linna enda avalikku diskursust või demokraatlikku ökoloogiat või kodanike õiguste kehastust? Seega lisaks sellele tehnikale, tehnoloogiale või detailidele disainis tähelepanu pöörama ka sotsiaalsetele muutustele, sotsiaalsele vastutusele ja disaineri missioonile ühiskonnas.
Postituse aeg: 26. august 2021
